Aias on ta üsna omapäraseks ehteks.
Võimas ambitsioonikas taim kõrgusega 100-160 cm, lehed ererohelised, seestpoolt kaunistatud 2 rea köbrukestega, alumiselt poolelt aga konksukestega.
Võimsate varte otsas asuvad kerakujulised õisikud, mille lillad õiekesed üksteise järel puhkevad. Aias on ta üsna omapäraseks ehteks.
Taim kasvab ja talvitub suurepäraselt ja tema kasvatamine ei valmista probleeme. Kasvatatakse rühmadena, sobib hästi kokku suve- ja püsililledega, aga teda saab kasutada ka talvistes kimpudes.
Agrotehnika: eelistab viljakat, suhteliselt niisket mulda, kasvab hästi päikesepaistel või veidi varjus. Seemned külvatakse kas istikute saamiseks potti või otse avamaale. Istikutest kasvatamisel pikeeritakse taimed 7-8 cm vahedega, augustis-septembris istutatakse alalisele kohale. Heades tingimustes annab rikkalikult isekülvi. Spetsiaalset hooldust ei vaja.
* Kangru-uniohakas on kaheaastane taim.
Lehed ererohelised, seestpoolt kaunistatud 2 rea köbrukestega, alumiselt poolelt aga konksukestega. Võimsate varte otsas asuvad kerakujulised õisikud, mille lillad õiekesed üksteise järel puhkevad.
Taim kasvab ja talvitub suurepäraselt ja tema kasvatamine ei valmista probleeme. Kasvatatakse rühmadena, sobib hästi kokku suve- ja püsililledega, aga teda saab kasutada ka talvistes kimpudes.
Agrotehnika: eelistab viljakat, suhteliselt niisket mulda, kasvab hästi päiksepaistel või veidi varjus. Seemned külvatakse kas istikute saamiseks potti või otse avamaale. Istikutest kasvatamisel pikeeritakse taimed 7-8 cm vahedega, augustis-septembris istutatakse alalisele kohale. Heades tingimustes annab rikkalikult isekülvi. Spetsiaalset hooldust ei vaja.
Eng.: Fuller's Teasel. Suom.: Pikarikarstaohdake. Sven.: Vävarkarda.
* Seda taime on kasvatatud juba iidsetest aegadest peale ja kasutatud tööstuslikult. Tema karme ogalisi vilju on kasutatud karvastamisel. Uniohakas on Vahemeremaadelt pärinev kaheaastane taim. Tänapäeval on talle pööranud tähelepanu lilleseadjad ja lillekasvatajad, kuna ta on suurepärane kuivlill. Seemned külvatakse mais 2 cm sügavusele. Tõusmed ilmuvad nädalaga, arenevad kiiresti ja suve lõpuks moodustub kuni 25 cm pikkustest ogadega juurmistest lehtedest võimas leherosett. Kui taimed on külvatud tihedalt, võib sügisel neid istutada kas ümber või laiali, jättes vahekaugusteks 20x40 cm. Teisel aastal ajab taim välja ogalise ja harulise kuni 2 m kõrguse varre, mis lõpeb käbitaoliste õisikutega.
Õitseb juulis- augustis, õied on pisikesed, sinakad, õitsemine toimub lainetena, ringi ümber õisiku. Septembris valmivad seemned ja kui neid õigeaegselt ei koguta, pudenevad need ja isekülvist tekkinud taimed hõivavad uusi alasid. Võib hakata kasvama ka lähedalasuvatel jäätmaadel. Uniohakas on külmakindel, eelistab viljakat ja mõõdukalt niisket pinnast, saab suurepäraselt ilma väetamata hakkama. On valguselembene, kuid lepib ka poolvarjuga.
On üsna agressiivne taim ja võib tungida naabertaimede vahele, aga põõsaste kõrval on ta suurepärane, põõsad ei lase tal vabalt kasvada. Efektsed käbikujulised viljad sobivad hästi talvistesse kimpudesse.
Täisküpsuses on nad pruunid, aga kui lõigata varem, siis rohelised. Kuivatatakse varjus, õisikud allapoole rippu. Kuivatatud õisikuid saab värvida erksamat värvi. Uniohakat võib ka sügiseks mitte maha lõigata, vaid jätta peenrasse alles, lumes näevad nad eksootilised välja. Veel üks uniohaka väärtus: kuna annab suurel hulgal seemneid, siis saab neid kasutada kodulindudele toiduks.